Koroonapandeemia Hispaanias | |
Osa üleilmsest koroonapandeemiast | |
COVID-19 nakkuse levik | |
Haigus | COVID-19 |
---|---|
Viirus | SARS-CoV-2 |
Kestus | 31. jaanuar 2020 – |
Asukoht | Hispaania |
Esmajuhtum | Gomera, Kanaari saared |
Tagajärjed | |
Tehtud teste | 8 517 446 (20.08.2020)[1] |
Nakatunuid | 13 770 429 (9.03.2023)[2] |
Surmi | 119 479 (9.03.2023)[3] |
Surmavusmäär | 3,42% (21.10.2020) |
Ennetus | |
Ametlik teave | |
Võrguteavikud | ISCIII |
Meediafailid Wikimedia Commonsis |
Koroonapandeemia Hispaanias on osa 2019. aasta sügisel Hiinast Wuhanist alanud ja 2020. aasta märtsis pandeemiaks kasvanud ülemaailmsest koroonapandeemiast.
Esimene nakatumisjuhtum tuvastati Kanaari saarestikus Gomera saarel 31. jaanuaril 2020. 13. märtsiks oli tuvastatud juhtumid riigi igas provintsis ning 14. märtsil kehtestati üleriigiline eriolukord. 25. märtsil ületas koroonasurmade arv Hispaanias Mandri-Hiinat. Üleriigiline eriolukord lõpetati 21. juuni 2020.
21. oktoobril 2020 ületas koroonaviirusega nakatunute arv 6. riigina maailmas ja 1. riigina Euroopas 1 miljoni piiri; haiguse läbi oli selleks ajaks ametlikel andmetel surnud 34 366 inimest.[4] 25. oktoobril 2020 kuulutati riigis taas välja eriolukord[5] ning see kehtis kuni 9. maini 2021[6].
<ref>
-silt. Viide nimega murciatoday
on ilma tekstita.